Mul oleks lihtsalt NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII palju òelda ja jutustada, aga no ei ole ònnestunud siia midagi kirja panna..
Teisipàeval saabub minu pere Sitsiiliasse, reisile otse loomulikult. Tervele pere on see esimene kord Sitsiilias ning ka esimene kord Itaalias (v.a. mu isale). Olen nii pònevil ja ootan juba vàga.. kòik kohad mida ma tahan neile nàidata, mida kòike maitsta anda ning mida kòike teha.. njaaaa, oleks nad juba siin… 
Pòhjus, miks siin blogis nii pikalt suur vaikus on olnud, on kolimine. Nimelt vahetasin elukohta. Sama linn, natuke teine linnaosa (alati kesklinna juures), uued korterikaaslased ja supermegakodu!!!! Olen nii ònnelik, et lòpus ometi ma vahetasin kodu..ùritasin seda juba terve aasta teha..no ja nàed, selleks kulus tervenisti ùks aasta, et asju siin rohkem paika panna..
Tòò suhtes ikka kòik hàsti.. mul on lihtsalt vòrratu tòò, on raske vahel, aga lòppude lòpuks ma tòeliselt naudin. Mul on nii hea meel!
Ja ma lihtsalt pean hakkama kirja panema neid suuri erinevusi Eesti/eestlaste ja Itaalia/itaallaste (sitsiillaste) vahel, mis mulle endiselt siin muljet avaldavad ja mòtlema panevad..
mis praegu meelde tulevad:
1. Itaalia òpilaste jaoks ei eksisteeri seljakotid, vaid tagumikukotid. Mida see tàhendab? Kott on alati sama, seljakott on eesi keeles selle nimi, lo zaino. Mis muutub? Eesti òpilased kannavad selja peal ja pigem ùritavad kanda kotti vòimalikult kòrgel ehk kotirihmad vòimalikult lùhikesed, sest nii on lahedam, itaalia òpilased aga kannavad tagumiku peal, ehk rihmad on lastud nii pikaks, et kott asub tagumiku peal vòi vahel isegi tagumiku all, sest ainult nii on ilus. Ja niimoodi kàiaksegi ja no mulle avaldab muljet, et no mis tagumikukotid need kùll siin on…
Jàrgmine kord jàrgmised muljed 
Tsau praegu, kell on liiiiga palju..musi!!
